CAGED süsteem ja diatoonilised laadid


Tekst: Jaan Varts

Kui lisada eelmises artiklis õpitud pentatoonikatele  paar täiendavat nooti, on tulemuseks põnevate kõlavärvidega helilaadid. Selles õppetükkis vaatleme mis nootidega on tegu ning kus nad sõrmlaual asetsevad. Kuna internet ja erinevad õpikud on täis informatsiooni laadide ajaloo ja teoreetilise poole kohta, siis antud teemadega pole mõtet käesolevas artiklis tegeleda. Pigem õpime neid kohe kitarril kasutama. Kõik näited on lihtsuse mõttes jälle Cst.
Sissejuhatuseks
Laadid võib jagada kaheks:
  1. suurt tertsi sisaldavad laadid e mažoorsed– joonia, lüüdia ja miksolüüdia (skeem 1);
  2. väikest tertsi sisaldavad laadid e minoorsed– aeoolia, dooria ja früügia (skeem 2)
Lokria laadi jätame hetkel kõrvale, sest ebapüsiva kõla tõttu kasutatakse seda vähem kui teisi laade. 
​Skeem 1: Suurt tertsi sisaldavad laadid
Skeem 2: Väikes tertsi sisaldavad laadid
​Nagu skeemidelt näha, on ühisteks nootideks kas duur või moll pentatoonika. Sisuliselt tähendab see, et te ei pea laadide kasutamiseks õppima nullist uusi sõrmestusi. Piisab kui lisate juba õpitud CAGED pentatoonikate sõrmestustele ja käikudele mõned laadi iseloomustavad noodid ja sellega annate pentatoonikale täiesti uue kõla. Täpsed sõrmestused leiad lehe lõpust "lisamaterjali" alt.
​Lisanoodid
Lisades duur pentatoonikale
  • 4nda astme (C suhtes F noodi), tekib joonia või miksolüüdia
  • 4# astme (C suhtes F# noodi), tekib lüüdia
  • 7b astme (C suhtes Bb noodi), tekib miksolüüdia
  • 7 astme (B noodi), tekib lüüdia või joonia.
Lisades moll pentatoonikale
  • 2b astme (C suhtes Db noodi), tekib früügia
  • 2 astme (C suhtes D noodi), tekib aeoolia või dooria
  • 6b astme (C suhtes Ab noodi), tekib früügia või aeoolia
  • 6 astme (C suhtes A noodi), tekib dooria.
NB! Mõnda nooti lisades võib jääda kahe laadi kõla. Näiteks lisades duur pentatoonikale 4nda astme võib tegu olla joonia või miksolüüdia laadiga. Kui soovite 100% kindla laadi kõla, siis on vaja kasutada veel kas 7 astet (joonia) või 7b astet (miksolüüdia).
Kuidas harjutada?
Eelmises artiklis kirjutasin mõned soovitused kuidas pentatoonikaid harjutada. Täpselt samad soovitused kehtivad ka laadide kohta. Pole mõtet kõike uuesti lahti kirjutada, aga siiski teeme lühikese meeldetuletuse.
Oluline on õppida üks sõrmestus korraga ja harjutada nii kaua kuni mõttepause enam ei teki. Seejärel tasub mõne taustaheliga koos improviseerida. Üldiselt on Youtube´i backtrackid igati adekvaatsed. Otsi näiteks C lydian backtrack vms. Improviseerides ürita fraase lõpetada erinevatesse nootidesse ja kuula kuidas see kõlab. Kindlasti kasuta ka erinevaid mängutehnikaid ja huvitavaid rütme. Kui tunned end ühes sõrmestuses enesekindlalt, siis liigu edasi järgmise laadi sama sõrmestuse või sama laadi uue sõrmestuse juurde. Kindlasti transponeeri õpitud sõrmestusi ka teistesse helistikesse.
Ja veel mõned soovitused:
  1. Jäta meelde iga laadi kõla ja proovi see seostada mõne loo, käigu, sõna või pildiga.
  2. Kuula oma lemmikuid lugusid/soolosid ning jälgi, kas suudad tuvastada erinevate laadide kasutamise.
  3. Lisa laadide nootidele ka eelmises numbris mainitud pentatoonikate läbiminevaid noote.
  4. Võta mõni lihtne tuntud meloodia või käik ja mängi seda erinevatest laadidest.  Selle kohta tegin ka ühe pisikese noodinäite:
Kokkuvõte
Esialgu võib laadide teema tunduda keerukas, aga regulaarse harjutamise ja kordamisega tekib eduelamus kiiresti. Nagu ikka rakenda uut õpitut igal võimalusel ja kui midagi jäi arusaamatuks siis kirjuta [email protected].
Järgmises artiklis tõmbame teemale „CAGED süsteem“ joone alla. Mõnusaid sügisõhtuid kitarri seltsis!
Lisamaterjal
1. Laadid Cst PDF
 56 501 430